***
Porikarva rõsked rajad,
jahedaks jäänd muld.
Ladvust lakkamata sajab
tuultelõhnast tuld.
Tuulte tulekuga algas
sädemete lend.
Põlev maailm imevaikselt
kuulab iseend.
*
IGA SÜGISE JAHEDAS LEEGIS
Iga sügise jahedas leegis
põleb punaseks pihlakakroone.
Ikka enam saab haabade haljus
uusi varjundeid, värvitoone.
Peagi pilvini pragiseb lõke,
viivad sädemed laiali tuuled.
Suudleb mesiseks murelik päike
nõmmelillede lillakad huuled.
Siis on vaikuse sõnatu luule,
ilmaotsani valendav valgus,
kuni vallatuks ärkavas tuules
sünnib lõpp, mille kannul käib algus.
*
SEPTEMBRILAULUD
1. Tühi ja [...]
Archive for oktoober 2007
Sügiseti loen Viivi Luike
Posted in igatsusest kirjutad luuletuse on oktoober 26, 2007 | Leave a Comment »
Mis te lobisete!?
Posted in tumedad lood on oktoober 22, 2007 | 2 kommentaari »
Oliiviõli pudelilt on lugeda: hoida kuivas ja jahedas kohas toatemperatuuril. Kommipakil kirjas: sisaldab 0,2 g rasva, sellest küllastumata rasvhappeid 0,4 g.
Jajah, ma tean küll – et maakera sees on veel teine maakera, aga hulga suurem kui välimine.
Ma juhin gigantset ettevõtet!
Posted in nii kurb on - sarjast "Suuri sõnameistreid" - O.T, töö. teeb ahvist inimese on oktoober 16, 2007 | Leave a Comment »
Ma ei õpi mitte iialgi. On ju korduvalt kogetud, et kodus töömeilide lugemisest ei ole mitte kunagi mitte midagi head tulnud. Ja mis järelduse me võime sellest teha? Et ma hoian kodus oma näpud töömeilist eemal? Estonia, zero points, try again. Ja keda siin nüüd süüdistada, et tuju rikutud? (Ei, mitte selles pole asi, küll [...]
Kill the beast
Posted in töö. teeb ahvist inimese on oktoober 16, 2007 | Leave a Comment »
Ma olen kaotanud igasuguse lootuse, et kõigi nende asjadega üldse on võimalik valmis jõuda. See on nagu muinasjutu lohe, kellele iga maharaiutud pea asemele kolm kasvas. :-(
Sellist ooperit me tahtsime
Posted in elamused; ma ütleksin, ooper on oktoober 14, 2007 | Leave a Comment »
Mul on tunne, et kõigi aegade parim ooper on siiski “Rigoletto”. Nägin seda küll juba vähemalt viiendat korda, aga jälle oli jõudnud ununeda, et iga viimane kui meloodia selles on puhas geniaalsus. Kolmanda vaatuse kvartett “Un di, se ben rammentomi… bella figlia dell’amore”” on omasuguste seas vist igavesest ajast igavesti ületamatu. Nagu ka teise vaatuse [...]
Laadige apelsinid tünnidesse. Vennad Karamazovid
Posted in istutage end momendiks, töö. teeb ahvist inimese on oktoober 12, 2007 | Leave a Comment »
Linn on roosasid kilekotte täis. Kommertsmäratsemine käib täie hooga. Ega ma ise kah süüst piinlikult puhas pole, ostsin nimelt kaks Fiskarsi nuga. Kohe julgem oli ringi käia, külmrelvad kotis :-p.
Vahepealsete minupoolsete üleinimlike pingutuste tulemusena oleme (Me? Ma hakkan juba ülemusest eeskuju võtma täiesti põhjendamatu mitmuse esimese pöörde kasutuse suhtes.) asjadega peaaegu graafikusse jõudnud. Halleluuja! Nüüd saab äkki [...]
Äraaetud hobused lastakse ju maha?
Posted in töö. teeb ahvist inimese on oktoober 9, 2007 | Leave a Comment »
Töönarkomaani katastroof – ma unustasin mälupulga töö juurde! Aaaaagh!!! Peatage maakera, ma tahan maha minna!
Täna selliselt
Posted in igatsusest kirjutad luuletuse on oktoober 8, 2007 | Leave a Comment »
On see lein, kui ma meenutan olnut,
mõtted möödunus. Tänases peab
hoidma mind süda, see punane kolmnurk.
Kured lõunasse… Rändlind kas teab,
kuhu maanduda, kuhu peab jõudma,
pea kohal valguse sinine sirm.
Minugi parv peaks vist lõunasse sõudma,
aga ta juhtlinnu nimi on hirm.
Ja sel Hirmul peab olema julgust
olla alati valvamas mind,
et ta kolmnurgas lendavat hulgust
hüütaks leebelt ja mõistvalt: rändlind.
(Leelo Tungal)
Avalik hüvastijätt
Posted in eriti isiklik, igatsusest kirjutad luuletuse, nii kurb on - sarjast "Suuri sõnameistreid" - O.T on oktoober 6, 2007 | Leave a Comment »
Tegelikult jätsin ma mõttes Sinuga hüvasti juba nädal tagasi. Jääme sõpradeks ja kõik need teised ilusad sõnad. Seda oskan ma muide hästi – sõpradeks jääda nimelt :-s Mis siis, et ma hiljem ikka aru saan, et olen pikemas perspektiivis ka sõpruse kui sellise kaotanud.
Meie vahel polegi midagi oluliselt muutunud. Me kohtume sama tihti kui enne. [...]
Vait, päevavargad!
Posted in töö. teeb ahvist inimese on oktoober 1, 2007 | Leave a Comment »
Kodus töötamisel on vähemalt üks eelis – saundträkk on meeldivam. Kuulan nimelt Klassikaraadiost “La Traviatat”. Aga see iseenesest ei muuda küll veel normaalseks asjaolu, et mu tööpäevad kestavad keskeltläbi 12 tundi. :-s
Päeval jõudsin vähemalt viis korda ennast siniseks vihastada. Üks on loll ja teine on laisk ja mina pean üksi rabama! Mõnele mehele oli ka vist keegi peale [...]
