…kas vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?
Mul on paha. Nii paha on, et isegi juua ei taha. Ma ei oska mitte midagi poolikult teha. Kui ma vaimustun, siis põhjalikult; kui ma huvi kaotan, siis täielikult; kui ma töötan, siis kogu südamega; kui ma armastan, siis hullumiseni. Antud [...]
Archive for jaanuar 2008
Mis oleks üllam…
Posted in eriti isiklik, nutt ja hala on jaanuar 29, 2008 | Leave a Comment »
Nuga selga
Posted in nii kurb on - sarjast "Suuri sõnameistreid" - O.T, nutt ja hala on jaanuar 29, 2008 | Leave a Comment »
Ilma hoiatamata. See oli valus. Siiamaani on hing kinni. Ma ei mõtle, ma ei mõtle, ma ei mõtle. Tahan rääkida. Sinuga. Aga ma ei julge. Su silmad on julgustavad, aga ikkagi ei julge.
Maailm ilma kallistusteta ei ole selline koht, kus sa sooviksid olla…
Aga ma olen sellises kohas. Juba ammu. Kas ma valisin selle ise? Ma [...]
Kevadeootus on alanud
Posted in igatsusest kirjutad luuletuse, istutage end momendiks on jaanuar 24, 2008 | Leave a Comment »
Nagu igal aastal jaanuarikuus.
Leidsin täiesti juhuslikult oma telefonist eelmisel aastal Raadi pargis tehtud (kriitikat mitte kannatava kvaliteediga) salvestise, kus kostab ööbiku laksutamine, öösorri sorin ja üle kõige konnade kõrvulukustav krooksumine.
Tule pakasesse
Sul on süda nii kuum
Sulata tali ära
Sulata päike purikaiks
Pane katused jooksma
Räästa all tükike maad
Seisan sinna Ees kardinad
Nutan nagu ei kunagi
Olematuks nutan end
Lõpeta tali ära
(Ene Mihkelson)
Jätan joomise maha ja ostan üht-teist selga
Posted in eriti isiklik, lõvi nurrub... on jaanuar 22, 2008 | Leave a Comment »
Eks see oligi üks rumal mõte.
Helge on olla. With little help from alcoholic beverages, muidugi. Tahaks hästi palju öelda, aga kõik jäi ütlemata. Hea kah. Siin võin ma seda siiski teha.
Ma tänan sind…
- et esimene mulje sinust oli täiesti vale,
- et sa õpetasid mind lendama,
- et sa panid mind uskuma armastusse võimalikkusse, tarkusse, tugevusse ja suuremeelsusesse,
- [...]
Noormees, mu aeg on piiratud!
Posted in istutage end momendiks, lõvi nurrub..., töö. teeb ahvist inimese on jaanuar 19, 2008 | Leave a Comment »
Vaat nüüd on hea olla. Vahelduseks. Mis sellest, et mõningad akadeemilised persoonid mul närvi mustaks ajasid, mistõttu ma jõudsin töölt teisele tööle kolmetunnise hilinemisega. Tõepoolest – siin te juba olite, professor! Õnneks olen ma siiski kõvasti karastunud ja ootamatud probleemid ei vii mind enam nii endast välja. Võtan tule enda peale, kui vaja; lasen kõrvad lonti [...]
Emotsionaalselt ebastabiilne
Posted in istutage end momendiks on jaanuar 15, 2008 | Leave a Comment »
Või vaimselt ebastabiilne. Ehk mentally unstable, nagu meil kooliajal öeldi. Laupäeval narmendas. Pühapäeval narmendas. Eile seevastu läksin koju nii, et jalad ei puudutanud vist kordagi maad. Täna on kogu maailma raskus mu õlgadel tagasi. Kas see peabki kogu aeg nii olema? Hullem kui püstijalabaaris. E hullem kui ameerika raudtee, tahtsin ma öelda.
Narmendab
Posted in igatsusest kirjutad luuletuse, istutage end momendiks, nii kurb on - sarjast "Suuri sõnameistreid" - O.T on jaanuar 12, 2008 | Leave a Comment »
Tegelikult ikka narmendab natuke küll. Ei ole (ainult) sentimentaalne pohmakas. Viimast pole üldse, aga keegi on jälle nõrga koha üles leidnud. Ei ole see raudrüü midagi nii monoliitsest roostevabast, nagu ma ise arvan. Ei saagi olema. Ja võib-olla ongi hea.
Masendust ei ole, lihtsalt… Taustaks mängib nutt ja hala-nimeline pleilist mu meediapleieris, mina lihtsalt istun ja narmendan [...]
Ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat
Posted in eriti isiklik, istutage end momendiks, töö. teeb ahvist inimese on jaanuar 11, 2008 | Leave a Comment »
Ärge jätke mind üksi,
kui oleme joonud šampanjat.
Šampanja on kirgede paradiis patusel maal.
Ärge jätke mind üksi,
kui oleme joonud šampanjat,
ei lahku või minna, kui kokku sai löödud pokaal!
Tegelikult kuulan ma hetkel Vello Orumetsa. Nõu džõuking. Keskealiste tantsuõhtu. Haa. Aga see on tõeline nostalgia, aasta siis oli vist 1999… Filmige mind, filmige mind! Kõik oli alles ees. Suvised [...]
Sina ja mina ja alkohol
Posted in eriti isiklik, nii kurb on - sarjast "Suuri sõnameistreid" - O.T on jaanuar 2, 2008 | 2 kommentaari »
Mida ma öelda üritan, on see, et üks neist on liigne. Sest alkohol teeb mind liiga pehmeks ja liiga sentimentaalseks. Ja siis ma ei suuda jälle kuidagi leppida, et me suhted on nii… poolikud. Ja nii vastandlikud. Me võime olla nii lähedased, et sõnu pole vaja. Aga me võime ka käituda nagu vaevalt teretuttavad. Aga [...]
