Ei teagi, mis see on. Kurb ma ei ole. Vihanegi mitte. Vähemalt teoreetiliselt on kevad (praktiliselt mitte – kus see kevad on, mida mulle lubati? Niimoodi sa siis peadki oma lubadusi! Et tu, Brute?). Tööga olen hetkeks vist peaaegu graafikus. Üle kahe nädala on mul jälle kaks (ma rõhutan – kaks. Mitte kolm) vaba päeva. [...]
Archive for märts 2008
Oskan vaid ohata
Posted in istutage end momendiks, töö. teeb ahvist inimese on märts 20, 2008 | Leave a Comment »
Nii loll, et kahju kohe
Posted in tumedad lood on märts 13, 2008 | Leave a Comment »
Olen okastega siil, looduskaitsealune ja magan täna siin…
Ajasin okkad püsti ja kerisin kah endale kilomeetri okastraati ümber. Kes roomama on loodud, see lendama ei õpi, niisiis poleks ka mingit põhjust seda endalt nõuda. Aga ikkagi tahaks olla päikeseline inimene. Samasugune nagu mu lemmiklilled.
PS. Prügiautodele nähtavasti liikluseeskiri ei kehti. Eile sõitis üks mulle Baeri tänava ühesuunalises [...]
Varasta veel võõrast murakamoosi
Posted in nii kurb on - sarjast "Suuri sõnameistreid" - O.T, tumedad lood on märts 5, 2008 | Leave a Comment »
Kuulasin Glucki “Che faro senza Euridice?” senikaua, kuni meel äraütlemata nukraks läks. Ma ei ole muidugi just eriline kontratenorite austaja (erinevalt Matist, jajaa, ma tean küll, Ljuda, et sa loed seda :-p), aga minu fonoteegis leiduval plaadil esitab seda bariton Dmitri Hvorostovski.
Kõigele, mis mind töö juures vihale ajab, üritan reageerida ühe mõttega: rahu, see on [...]
…mind nii õnnelikuks teeb
Posted in eriti isiklik, istutage end momendiks on märts 1, 2008 | Leave a Comment »
Tegelikult on neid asju ju päris palju, mis mind rõõmustavad ja/või õnnelikuks teevad:
Sõbrad.
Hea muusika.
Head raamatud. Luuletused.
Hea toit (ka ise valmistatud), hea vein ja šampanja heas seltskonnas.
Ilusad asjad, nõud, ehted, parfüümid.
Kui on aega.
Kiitus.
Suudlused. Kallistused. Naeratus armastatud mehe silmades.
Soojal suveööl Peipsi ääres päikesetõusu ootamine.
Tähisel augustiööl selili sillal tähistaevasse vahtimine.
Tööalased saavutused (kui tt neid ära ei nulli).
Aga… aega on [...]
