Ilusad sõnad. Kõlav retoorika arengust ja strateegiast. Kvaliteet ja kvantiteet ja udusevõitu vihjed, et seda teist justkui oleks, esimest seevastu jälle mitte eriti. Kust see kvaliteet ikka tuleb, kui üks on loll ja teine on laisk ja kolmandat polegi. Kõik on nii suurejoonelised, et sure ära. Aga mitte üks ei märka, kuidas vaene tööhobune jalgu järel [...]
Archive for juuni 2008
Oma koormat et kanda ei jõua?
Posted in karjuv füüsiline vägivald, nii kurb on - sarjast "Suuri sõnameistreid" - O.T, töö. teeb ahvist inimese on juuni 30, 2008 | Leave a Comment »
Sõna võim
Posted in eriti isiklik, igatsusest kirjutad luuletuse on juuni 26, 2008 | Leave a Comment »
Ma olen filoloog. Hingelt, ma mõtlen. Olen tähele pannud, kui oluline on minu jaoks mõtteid ja tundeid sõnadesse panna. Vahetevahel kui tunded üle ääre ajavad, ei saa ma enne rahu, kui olen saanud sõnadesse panna, mida ma siis täpselt tunnen. Võib-olla on see vale ja mõnikord hakkab see defineerimisvajadus segama.
Ma olen sedagi vist juba varem [...]
Jälle vist armund ma?
Posted in igatsusest kirjutad luuletuse, lõvi nurrub... on juuni 17, 2008 | Leave a Comment »
Kõht on täis. Tööpäev läbi. Tänane heategu tehtud. Katia Guerreiro laulab. Vihma sajab ja täiusest puudub ainult veiniklaas. Suveplaane on natuke läbi mõeldud (üks ilusam kui teine ja mis kõikse olulisem – viimne kui üks täiesti teostatav). Helge meeleolu püsib.
Kuupaistel
Kallis, kallis, tead sa, kes me
kambris unevargil käis?
See on kuu. Veel põrand on ta
valgeid jalajälgi täis.
Aiman [...]
Che gelida manina
Posted in laulge midagi; noormehed, lõvi nurrub..., ooper on juuni 16, 2008 | Leave a Comment »
Vaat nii, noor sõber. Meenuta tänast päeva järgmine kord, kui taevas on täiesti pilves ja meel mustemast must. Jäta see meelde kui päev, mil mitte midagi erilist ei juhtunud, aga kõik tundus ometi veel võimalik olevat.
Tänane muusika:
Giacomo Puccini “La Bohéme”, Rodolfo aaria “Che gelida manina”. José oma parimas vormis, aastal 1982. [...]
Kui armastusest saab sõltuvus
Posted in eriti isiklik on juuni 12, 2008 | Leave a Comment »
Esimene samm vabanemiseks pidi olema sõltvuse tunnistamine. Niisiis.
Minu nimi on Frieda. Ma olen sõltlane. Ma olen sõltuvuses ühest mehest.
Jah, ma tean seda juba ammu. Ma tunnistan seda. Ma teadvustan seda endale. Aga mis sellest kasu on?
Te näete, et ma olen püüdnud. Ma olen mõtteis hüvasti jätnud. Olen selle vastu võidelnud. Olen temast ja sellest tundest [...]
Appi!
Posted in karjuv füüsiline vägivald on juuni 10, 2008 | Leave a Comment »
Laske mind offissist välja!
I’m invisible woman.
Kolm kildu tänasest päevast
Posted in eriti isiklik, töö. teeb ahvist inimese on juuni 9, 2008 | Leave a Comment »
Nüüd võib vist ametlikult väita, et ma olen kaotanud. Lootuse. Mees, kes oleks võinud selle mulle (tagasi) anda, ei suutnud seda. Võib-olla oligi liiga palju tahetud. Üldse liiga palju. Või temalt liiga palju. Aga kui seda oli isegi talle liiga palju, siis pole teistel ju lootust ligilähedalegi küündida…
Kõik pidada tulema omal ajal või natuke hiljem. [...]
Taustast ja tapeedist
Posted in karjuv füüsiline vägivald, tumedad lood on juuni 8, 2008 | Leave a Comment »
Kas te teate, mis häält teevad puulehed tuule käes? Kuidas kõlab kauge konnade krooksumine vaikses varasuvises öös?
Tuhkagi te teate.
Mulle on jäänud mulje, et suur hulk inimesi peab vajalikuks suurem osa ajast võimalikult palju lärmi tekitada (loe: enamasti võimalikult valjult võimalikult jubedat (jajah, ma olen täiesti teadlik, et see on väga subjektiivne hinnang) muusikat või rullnokkade raadiojaama kuulata). [...]
Tere tulemast reaalsusesse!
Posted in igatsusest kirjutad luuletuse, istutage end momendiks on juuni 3, 2008 | Leave a Comment »
Seda nimetataksegi vist reaalsuses elamiseks. Ma ei tea, kuidas ma selle saavutasin. Ei või väita, et mul sellega siiani selged sotid oleks olnud. Ei saa ka öelda, et just halb olla oleks, pigem hea, aga miskipärast tunnen ma end justkui millestki ilma jäetuna. Pillasime käest kõik? Võib-olla. Pisut häirivalt ühe korraga jõudsid minuni teadmised, et ei, [...]
