Eile õhtul tormasin ühelt ürituselt teisele. Raekoja platsil mängis keegi isik saksofoni, tol hetkel “I Just Called To Say I Love You”. Ja see hetk oli peaaegu täiuslik. Peaaegu.
Shakespeare’is mängis kahupäine noormees klaveril meeleolumuusikat. Alustuseks Claydermani “Ballade pour Adeline”. Teine peaaegu täiuslik hetk.
PEAAEGU. Te saate aru, milles on asi, eks ole?
Ei, ma ei ole minetanud [...]
Archive for Detsember 2008
Hetked
Posted in laulge midagi; noormehed, tumedad lood on Detsember 30, 2008 | Leave a Comment »
Hakkame lõpetama, hakkame lõpetama
Posted in eriti isiklik, istutage end momendiks on Detsember 30, 2008 | Leave a Comment »
Aastat, ma mõtlen.
Esimesed kolm neljandikku aastast, ütleme otse välja, olid allapoole igasugust arvestust. Puhkamata ränkraske koorma vedamine päädis täielikult ebaõnnestunud puhkusega ning viis mind septembri lõpuks elu kõige hullemasse madalseisu, kus hirm mõistuse kaotamise ees omandas täiesti reaalse tähenduse. Õnneks oli see ka murdepunkt ning samal ajal mõistmisega, et nüüd tuleb midagi muuta, leidsin kuskilt [...]
Õhtune hala
Posted in nii kurb on - sarjast "Suuri sõnameistreid" - O.T on Detsember 30, 2008 | Leave a Comment »
Ärge jätke mind üksi,
kui oleme joonud šampanjat,
sest üksinda jäädes ma töinama pistan kui laps.
Ärge jätke mind üksi,
kui oleme joonud šampanjat,
šampanja ei ole ju üldsegi kurbuse naps.
Ärge jätke mind üksi,
kui oleme joonud šampanjat -
šampanja on kirgede paradiis patusel maal.
Ärge jätke mind üksi,
kui oleme joonud šampanjat,
ei lahku või minna, kui kokku sai löödud pokaal!
Sentimentaalne joove niisiis. [...]
Ooper väga suures plaanis
Posted in elamused; ma ütleksin, laulge midagi; noormehed, ooper on Detsember 23, 2008 | 1 Comment »
Käisin kinos. Jah, te kuulsite õigesti. Mina ja kinos.
Kinos ooperis siis. Metropolitan Opera otseülekanne, Massenet’ “Thaïs”. Lühidalt öeldes – ega ta päris ooperit ei asenda. Pole see, pole see. Seda live-emotsiooni ei teki, ikka on tunne, nagu vaataks lihtsalt ooperifilmi. Iseasi on tegelikult ka see, et ooper kui selline on oma olemuselt nii tinglik, et [...]
Kaitstud: Tundmatule maale
Posted in eriti isiklik on Detsember 23, 2008 | Kommentaaride vaatamiseks sisesta enda parool
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Iseloomulik
Posted in igatsusest kirjutad luuletuse on Detsember 12, 2008 | Leave a Comment »
Me tantsisime triumfikaare all.
Me sobisime sinuga sel ööl -
silm silmaga ja hammas hambaga,
roos minu juustes mõõgaga su vööl.
Nad plaksutasid terve kambaga,
kui tantsisime triumfikaare all.
Me sobisime sinuga sel ööl.
Kuid mööda mõrkjaid hämaraid alleid
käis mõtlikuna üksi armastus.
Ja kurbus peegeldus ta kaunil näol,
kui nagu väga kaugelt vaatas meid.
Nüüd, kus see mulle järsku kangastus,
ma mõistan kannatust ta kaunil [...]
3 aastat, 3 kuud ja 3 päeva
Posted in eriti isiklik, igatsusest kirjutad luuletuse on Detsember 8, 2008 | Leave a Comment »
Ja me oleme seal samas, kus alguses? No päriselt mitte, kuid sellises tempos jätkates kulub meil veel aastakümneid, enne kui kuskile jõuame. Sedagi eeldusel, et üldse jõuame. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Laupäeva öösel sõitsin läbi lumise tuledes linna kodu poole. Meeleolu oli õkva nagu laulus.
Viimane jõuluöö
(viis: Allan Vainola, sõnad: Mait Vaik)
Kui tänav on vaikselt valge,
on sadanud [...]
